mässavat tudengiteatrit, mõtlevat, mõtisklevat ja lärmavat, tormlevat revolutsiooni, vaprat elurõõmu, nostalgiat ja irooniat, natuke külmetamist. ja midagi veel, veel ja veel, mida ma ei oska öelda. see oli loomade farmi* kontrolletendus. seda peab uuesti nägema-vaatama-kuulama-osalema. lisaks kambakesi vanalinna-kolamist ning hruštšovka-romantikat veini ja haisvate prantsuse juustudega. siuke elu vist ongi.