ommiku varase palmipuudepühase kevadealgusepäevase päiksepaiste sees läbi emajõe pargi paulusesse jalutades tundsin, kuidas õhk helises magasini tänava õigeusu kiriku kellamängust (suurte pühade komme neil). tahtsin siis emale helistada, et ta ka seda kuuleks, aga tal oli telefon välja lülitatud. ja ma tean, et u 5 tundi hiljem helises kevadeõhk teistmoodi, mitte enam nii päikseline ja kõvasti tuulisem, toomel noortest korporantide lauluhäältest, aga minul oli telders ja töö kirjutamine. nii peabki.