ommikul oli viimane eksam, jooksvatest eksamitest. ja tingimusel, et läbi saan. tahaks arvata, et lootust on. aga päris rahuliku südamega haagi minna ikka ei saa ses suhtes.

nüüd veel föönid pakkida ja siis kilulinna poole teele. karm saab see 2,5 h olema - jõhker seljavalu on kallal :| hommikul tundus juba normaalsem olek, aga siis mõtles ümber - ei saand istuda ega astuda ega midagi teha. kerli mingite kangemat sorti painkillerite toel vedasin ennast ikkagi toomemäest üles eksamit tegema. nüüd määrin mingit möga peale ja käin ringi sall ümber kere. ning õhtul saab loodetavasti päris oma retseptiga tabletid. organism otsustas pingelanguse vastu protestida. no mis seal siis ikka - mina olen ka kangekaelne.

täna sain veel korraks katrega kokku wildes. viimased instruktsioonid juhendajale ;) a seal oli hoopiski see point, et esimest korda üle ma-ei-tea-kui-pika-aja ma nägin, et mingid inimesed on olemas, nägudega inimesed. vaatavad ringi, räägivad, kuulavad vastust, jälle räägivad, naeratavad, mõtlevad, jalutavad mööda. ja on lihtsalt ilusad. las nad siis olla.

ommikul 6.20 deit lennujaamas. enne seda tuleb kõik tegelased igaks juhuks läbi helistada - äratusteenus. see nüüd siin on ilmselt viimane apdeit järgmise nädala jooksul. sest hollandis peale schipholi lennujaama (kui sealgi) pole wifi eriti levinud, niiet pole mõtet läpparit sinna kaasa tarida. euroopa pättidele peibutuseks. jääb ära. sauh siis.